Herneprintsess-müürililleke

 

Küll see Puuhobune alles kappab! Uuest aastast on üks kuu juba möödas, aga alles nüüd jõuan traditsioonilise eelmise aasta kokkuvõtmiseni.

Mida selle aasta kohta siis öelda? Oli tormakas, algusest lõpuni. Ilmselt tasakaalustamas sellele eelnevat, rahulikku aastat.. aga minnes kohati ka teise äärmusesse nii, et ISE OLEMINE jäi unarusse.. ja lõputu traavimine väsitas päris ära.

Kui eelmise aasta alguses kirja pandud märksõnadele tagasi vaadata, siis:
Õnnelikkus, tasakaal, harmoonia – tasakaal ja õnnetunne ja harmoonia kadusid aasta teises pooles üsna ära, aga aasta lõpus taipasin taas neid taastama hakata. Tasakaal sai üle kantud 2015. aastasse peamiseks märksõnaks 🙂
Väljakutsed ja eneseteostus – neid jagus, nii selliseid mille üle ise rõõmustasin, kui ka selliseid, millesse ise nii positiivselt ei suhtunud.
Armastus – armastust ja armastuse-energiat oli aastas vähevõitu, aga olid ka oma helgemad hetked.
Pühendumine, täna lisaksin siia juurde seotus – sama kommentaar, mis eelmise punkti kohta – pühendumist oli vähevõitu, aga samas mõnel hetkel oli see väga selgelt ja tugevalt olemas.
Tänulikkus, kohalolu – siin ja praegu – vt eelmine punkt.
Otsustan, kavandan, viin ellu – otsustamises olin kohati aeglane ja kõike ei viinud ka ellu – nagu ikka, kipun liiga palju kavandama…
Vähem arvutis istumist:-) – see tõesti õnnestus, vähemalt aasta lõpupoole – enne seda oli arvutis ikka päris palju asjalikku toimetamist õhtuti.
veel üks tänane täiendus: naiselikkus;)
Müün rohkem enda oskusi ja kompetentsi raha eest – täiskohaga töö ja vabatahtliku töö kõrvalt väga palju lisaks teha ei jõua, aga midagi aeg-ajalt siiski. Kindlasti tuleb selles suunas ka alanud aastal edasi tegutseda.
Suurem rahaline kindlustatus, et maksta võlad, olla iseseisvam, et lubada endale rohkem seda, mida tahan.. ja et koguda raha reisimiseks:) – tasapisi on sinna suunas liikumist olnud küll, vt ka eelmine punkt. Külluslikkuse üle veel hõisata ei saa, aga päris lootusetu olukord ka enam ei ole. To be continued…
värskendan oma prantsuse keele oskust – kursusele lõpuks ei saanudki/jõudnudki – muud elu oli nii palju.
korraldan oma esimese personaalse fotonäituse (juhuuu, kõlab uhkelt ju!) – seda ka ei jõudnud:(
jätkan tormilist arengut kontserdi-fotograafia vallas;) – üritusi ja kontserte sai pildistatud, areng kindlasti oli, aga vist mitte väga tormiline. Chic Classique oli suur tore märksõna. To be continued…:)
olen mõningase pausi järel jälle korralik kontorirott – eks siis saab öelda, mis mulle rohkem meeldib ja sobib – võrdlusmomendi ja väga hea kogemuse sain tõepoolest. Tuleb tunnistada, et igapäevane kontoris käimine on omamoodi väljakutse ja ma ei saa öelda, et sellega (taas) harjunud oleksin.. igal juhul väga värskendav on olla vahel majast väljas/kodukontoris/aktiivsel ringiliikuval töö-puhkusel:P
hakkan jälle regulaarsemalt end liigutama (2-3 trenni nädalas, sh shindo venitamised, aga ka jälle joogatamine, tants, ujumine, suusatamine, orienteerumine, pikem kõnd, ….) – vaimseks ja füüsiliseks heaoluks hädavajalik! – nii ja naa, on perioode, kus enda keha ja füüsilise vormi jaoks ei jää eriti aega – aga see annab tavaliselt üsna ruttu kohe ka tunda. Aga kui positiivsest rääkida, alustasin teisest poolaastast taas joogas käimist:) ja muid liigutamisi oli ka – aga saaks kindlasti sportlikumalt.
tehnika upgrade (eekõige siis kaasaegsem ja võimsam arvuti) – jeee! Mind rõõmustab uus arvuti, monitor, mobiiltelefon, pesumasin, juuksekoolutaja – ja need on kõik väga toredad, igal küll ka oma tõrvatilga-veidrused, aga siiski mõnus edasiminek.
tantra-maailma avastamisega jätkamine – tantra oli üsna kenasti fookuses aasta esimeses pooles, aga teinest poolest jäi kuidagi paraku välja… eks üks asi ole teisega seotud, nagu näiteks vaimsete praktikad ja üldine enesetunne, ja ühe puudumine mõjutab teist..
küpsetan oma esimese juuretisega saia (ja loodetavasti tuleb see nii hea, et neid tuleb ka rohkem..) – kokkamist-küpsetamist oli tööinimese-aastas päris vähe. Vähemalt juuretisega leiba teen tublisti:)
O-jooksu Veteranide MM-i korraldustiimis juhtiv roll – see on ka üks valdkond, millega võib rahul olla. Suvel andsin suure panuse TOW toimumisse ning oma juhtiva rolli ja väljakutse ma tõesti sain.
Two become one 😉 – 50:60. Oli suuri vaimustumisi ja tõsiseid crush’e, mis pakkusid küll lühemaks või pikemaks ajaks liblikaid ja põnevust- aga midagi suurt ja ilusat nendest välja ei kasvanud. Tore oli kogeda, et ma olen võimeline endiselt armuma:) Lisaks sai minevikuga suhteid soojendatud ja eks elu näitab, mis sellest saab.
Vaimset, füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset rahuldust ja arengut pakkuv kaaslane (ja vanadest suhetest-mustritest lahtilaskmine) – teatud elemendid on olemas, aga selles vallas on kindlasti veel kõvasti arenguruumi…
Uuesti õppima minemine, et avardada maailma ja võimalusi elus – kiired sisseastumiskatsed, sissesaamine, ülikooli astumine, esimene õppesessioon..:) ja kiire lõppmäng ja eksmatrikuleerimisavaldus. Suure õppima-mineku soovi ja tuhina sain rahuldatud, ja mõistsin, et praeguse elustiiliga uue eriala omandamine ei ole kuigi lihtne – kõigeks ei jää aega ja tuleb valida. Seekord sai otsus tehtud töö ja vabatahtliku töö (ja enda):) kasuks.

Lisaks vabas vormis märksõnad eelmise aasta kohta, mis paberile kirja said uue aasta alguses:

• Uus Tervis – läbi raskuste tähtede poole. Esimesel poolaastal koolituste korraldamine muu tegevuse kõrvalt ei olnud alati meelakkumine, aga see andis NII-NII palju tagasi ja aitas väljakutsuval ajal tasakaalu jääda. Lisaks tõi see mu ellu mitmeid tõeliselt ägedaid, inspireerivaid ja armsaid inimesi, mille üle väga rõõmustan. Rahateenimis-projekt ei olnud, aga muus mõttes väga rikastav. Aasta teises pooles enam väga seal ei tegutsenud.. – taas see “igale poole ei jõua” teema.
• Elioni/Telekomi töö – ei saabunudki kauaoodatud roosa taevamanna, vaid lühikese toreda sisseelamise järel algas karm tööelu, mis suure pingutusena mind alates aasta keskpaigast päris kõvasti ära kurnas. Aastalõpp tõi küll puhkuse, muutused, uued tuuled ja aasta algus on olnud helgem. Möödunud aasta pakkus kõvasti sisemisi väljakutseid, võimalust näha end erinevates situatsioonides, kogeda keerulisi emotsioone ja suhteid, selle juures ellu jääda.. aga mis hinnaga? Aga kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks ja targemaks, nii et..:)
• Suvi kontoris – pole kunagi mu “lemmikhobi” olnud, aga õnneks sai vahel õunaaias päevasel ajal ka nina päikese poole istuda – selles suhtes oli Sõle maja kahtlemata väga tore.
• TOW, WMOC – kindlasti aasta plusspoole peal. Vabatahtlike valdkonna arendamine oli märksõna ja selles vallas sai päris tubli töö ära tehtud – mais ja juunis sai väga kõvasti pingutatud ning tulemusega võis igati rahule jääda. Tuleb tunnistada, et ka see pinguts väsitas, ja taastumine võttis aega – ja nii suure hooga WMOCi teemade kallale pole asunud, kui alguses arvasin.. aga eks see ole elu loomik dünaamika ja vahepeal peab talv (puhkeaeg) ka olema. Aasta esimeses pooles oli motivatsioon, energia ja pühendumine kogu aeg väga kõrged, aasta teises pooles madalam, ja ei jaksanud midagi teha (nagu ka muudes eluvaldkondades…), aga õnneks on ka sealt väljatulemine kenasti alanud.
• SK100 – järgmisena tahaks välja tuua minu enda arenguhüppe organisatsiooni sees – ühest küljest võib-olla loogiline, teisalt ikkagi ootamatu juhatusse valimine kevadel; kui ka organisatsiooni arendamise teemad aasta teises pooles. Tore, et mu panust on märgatud, hinnatakse, ja ma saan veel rohkem panustada – ja ka ise seeläbi hindamatuid ja toredaid kogemusi juurde.
• Suur puhkusevajadus… ja veel rohkem tööd. Alates TOWi/juuni lõpust saatis mind üks suur lakkamatu väsimus ja tunne, et tahaks aega maha võtta, eemale, puhkama, järele mõtlema.. ja sellist aega õieti ei tulnudki, tunne on lihtsalt ajaga väiksemaks jäänud:) Aastalõpp tõi küll “puhkuse”, aga sisustasin selle teiste toredate hingele tegevustega.. või siis tegevustega, mis garanteerivad puhkusereisi sel aastal;)
• Kristallfoto – esimene majandusaastaaruanne ja kasum:P Suurem osa aastast oli rahu ja vaikus, aga aasta alguses ja lõpus oli käivet ja toredaid tegemisi ka, esile tahaks tuua ühe uue suure väljakutsuva projekti – koostööprojekt, mille käigus sai kõvasti aega veedetud kauplustes, fotoaparaadiga ja pärast ka arvuti taga:)
• Vabatahtlik tegevus – PÖFF, joogafestival, bussiorienteerumine, Uue Maailma festival – kahjuks TMW-le ei jõudnud, aga omajagu sain põnevates tegevustes kaasa lüüa küll. Mõnus, kui sul on küll võib-olla väike roll, aga sind oodatakse seda täitma, ja sa juba oskad ka ning ei pea olema pidevas suures õppimises, vaid saad juba kogemuse pealt rohkem ja efektiivsemalt panustada. Ja nagu alati, toovad sellised käigud uusi toredaid tutvusi:)
• Vabatahtlike Võrgustik – networkimine ja suhted võiks olla küll ühed eelmise aasta märksõnad, nii individuaalsel tasandil kui ka läbi organisatsioonide, milles tegutsen. VV pakkus uusi kontakte ja võimalusi nii mulle kui SK100-le, mul on selle üle väga hea meel – ja ilmselt tuleb neid võimalusi veelgi. Võrgustiku kaudu sain toreda võimaluse osaleda Raimo Ülavere Coachingu ja Indrek Rahi DISCi-koolitusel, mis tegi palju teadlikumaks; ja uued tutvused niikuinii:)
• Unistamine… ja paigale jäämine. Oli hetki, kus suur rahulolematus oli peal, ja mõttes erinevad suured ägedad asjad, mida võiks teha… aga siis sinna see kõik jäi. Jäin paigale ja tegin seda, mida ikka, ja mida oli vaja teha. Eks kõigel ole oma plussid.. ja miinused. Näis, mida uus aasta toob:)
• Suure miinusena võib välja tuua, et hoolimata suurest soovist tõi aasta täpselt 0 (null) välisreisi, ja see oli kohati päris raske. Õnneks sõpradega metsa ikka sai:) Ja hea uudis on see, et juba kuu aja pärast lõpuks kauaoodatud reis tuleb!
• Maaülikoolis Loodusturism – ülalpool juba kommenteerisin ka seda veidi; eriala on endiselt väga huvitav, aga sellisel kujul ja sellise elustiiliga tundusid õpingud liig.. Ma imetlen inimesi, kes kõike jaksavad, aga tundub, et ka minu võimetel on mingid piirid:P Ja ilmselt ei lähe see ajaga lihtsamaks – nii palju enam korraga ei jaksa (ega tahagi) – tahaks vahepeal ka lihtsalt puhata, magada, ise olla.. Ja kui veel pere ka on…
• Plusspoolena võib tuua välja, et ma ei kaotanud ühtegi lähedast inimest ja suguvõssa tuli üks tore väike tegelane juurde:)
• Sõprade/sõpruse teema oli fookuses – oli inimesi, kes kuidagi vaikselt üha rohkem eemaldusid, ja ka neid suhteid, kuhu sai teadlikult mõnel hetkel rohkem panustatud.. ja juhtus ka seda, et isegi väga tähtsatesse suhetesse ei jõudnud nii palju panustada, kui oleks tahtnud.. Aga hea meel on selle üle, et toredad võrgustikud on ümberringi:) Ja teadlikkus tõusis ka seoses selle teemaga.
• Tervis oli üldiselt päris hea, kui regulaarselt massaazi saab, ja päästev allergiasalv stressihetkedeks kapis olemas on:) Pärast puhkust sai korra voodis-pikali-haige olla ka, aga üldiselt pole oma arsti ammu näinud.
• Vaimse enesearengu teemadega väga ei tegelenud, v.a jooga ja mõned raamatud ja Uue Tervise koolitused ja tantravõrgustik ja… hm, neid asju ikka oli tegelikult:) Lihtsalt kalleid kursusi taas ei olnud. Küll aga enda teadlikkus suurenes kõvasti – oskus oma emotsioone märgata, mitte reageerida, teadlikult emotsioone maandada.. Kiirel ja stressirikkal ajal sai see teadlikkus küll kannatada ja aastasse mahtus tegelikult igasuguseid hetki, ka suures ohvrienergias olemist…
• Suur äge asi – uus hobi – lauamänguhobi 🙂 Saabus mu ellu üsna ootamatult ja tormiselt, pärast seda, kui mõnda aega olin teadlikult end eemale hoidnud – aga mul on väga hea meel, et see tuli. Mängimine on ka teatav meditatsiooni viis – võimalus ka tõeliselt raskel perioodil end oma elust täiesti välja lülitada.. ja kuskil teises asjas täiesti sees olla. On mänge, milles ma ei hiilga, aga on tulnud juba ka esimesed võidud:) Ja kindlasti on mänguhobi lisaks teraapilisele stressimaandamisele olnud hea strateegilise mõtlemise kool. Ja selles osas on veel oi kuidas arenguruumi:)
• Vein sai vahetatud käsitööõllede vastu:)

Aga nüüd on kontorirottidel uneaeg… ja uuest aastast järgmine kord:)

Su ees on enda jäljed.. iga päev

Ma ei kannatanud ootamist. Samas ma kogu aeg ootasin. Ootasin, et elu üllataks. Ootasin, et minuga juhtuksid suured asjad. Ootasin, et suvi tuleks. Ootasin, et saaksin reisle minna. Ootasin, et elukaaslane käituks nii, nagu mulle meeldib. Ootasin, et saaksin unistuste töö. Ootasin, et tuleks nädalavahetus. Ootasin, et tuleks palgapäev. Ootasin, et elukaaslane koos magusaga poest saabuks. Ootasin, et kool hakkaks. Ootasin, et kool saaks läbi. Ootasin… ootasin… ootasin. Kui rumal on teha iga päev ja koguaeg seda, mis sulle ei meeldi!
(Kaidi Laur – Hingest rahul)