Rohkem elu arvuti tagant eemal – see ainult hea ju:)
Vahepeal tegin ära ühe suure asja – registreerisin end autokooli ja esmaspäeval istun koolipinki. Hoiatan ette, kui tänavatele ka jõuan:P Sinna siis lähevad igasugused rahad sel aastal. Loodetavasti selle aastaga asi piirdub:P
Tegelikult on küpsemas juba uus suur unistus… hiiglasuur isegi. Kommuunielust hakkab totaalselt kõrini saama ja oma kodu tahaks. Iga ka juba selline, eksole. Aga selle jaoks peaksin küll minema kuskile telemängu miljonit hankima või peab muudmoodi väga vedama… Aga unistada ju ikka võib, see ei maksa midagi.
Munapühad olid vahepeal – sellised eriti kummalised, ilma ühegi munata. Aga nimetagem neid pigem lihavõteteks – liha sai küll võetud:P
Mul olid hoopis filmipühad – päris mitu sai teisi ära vaadatud.
Superkinos Definitely.. maybe – minu meelest täiesti auga oma kõrge hinnangu ära teeninud. Päris ulumisfilm polnud, aga ometigi liigutav ja mõtlemapanev lugu mehe-naise suhetest.
Siis kodukinos Pingiinide marss – pingud on minu väga suured lemmikud, seega oli filmi edu minu silmis juba ette garanteeritud… aga realistlik lugu ning lummavad vaated andsid asjale palju juurde. Ka soojalt soovitan.
Ja siis veel üks võlg PÖFFi ajast – Lubadus. Järjekordne näide sellest, kuidas kirjeldus võib tekitada filmist hoopis teistsuguse ettekujutuse, kui see tegelikult on. Üllatavalt lõbus lugu oli – ootasin tõsisemat teemat. Aga lõbutsemine on ka hea ju.
Ja ühe raamatu lugesin ka vahepeal läbi. Esimene Coelho, mille ma virisemata kiiresti alla neelasin. Eitea, kas ta on paremini kirjutama hakanud, kas tegu oli väga hea tõlkega või on minu maitse vahepeal (taand)arenenud?
3-päevane nädalavahetus võiks norm olla…
“Te lubasite, et kui ma tulen, siis vastate mis tahes küsimustele.”
“Esiteks, ärge uskuge lubadusi. Maailm on neid tulvil: rikkus, igavene lunastus, piiritu armastus. Ühed kujutlevad, et võivad lubada mida tahes, teised on valmis uskuma ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks – nii näikse, muide, olevat lugu ka teiega. Need, kes annavad lubadusi, aga ei pea neid, muutuvad lõpuks jõuetuks ja pettunuks, ning samamoodi juhtub ka nendega, kes selliseid lubadusi usuvad.”
(Paolo Coelho – Kurat ja preili Prym)
Kissu kirjutab 
Lisa kommentaar