Vahepeal on mul elu olnud, pole väga arvuti taga ega netis istunud:P
Ja ega praegugi oska eriti muust kirjutada kui ilmast. Ah, kui võrratu, et kevad hakkab kätte jõudma:) Täna tundus, et mütsi pole üldse vaja, igatsesin välikohvikuid ja tõdesin, et kui pooletunnise hilinemisega töölt lahkuda, on õues ikka veel valge:) Lumikellukestele lisaks on märtsikellukesed välja ilmunud… Jaguks seda päikselist kevadet vaid igasse päeva – nii äkki suudaks oma vastupandamatust “palmi-alla” mineku igatsusest üle saada…
Aga eile Aegviidus kogesin vastupidiselt tõelist talve:) Seal oleks saanud vabalt suusatada… Ja täielik masendus tabas, kui halli-pruunikirjusse Tallinnasse tagasi jõudsin:S
Mõnikord olen sügavalt õnnetu, kui ma justkui peaksin õnnelik olema, ja vastupidi. Õnnetunne ei pea reeglitest kinni. Vähemalt minul mitte.
(Ingmar Bergman – Stseenid ühest abielust)
Kissu kirjutab 
Lisa kommentaar